Euroopa Komisjon plaanib homme avaldada 2040. aasta kliimaeesmärgi
Maia-Liisa Anton Reporteritunnis: erinevaid kriise ei saa ega tohi vastandada
Ühendused ERRis: kliimaseaduse eelnõu ei täida oma eesmärki
Keskkonnaorganisatsioonide hinnangul pole kliimaseaduse viimases versioonis varasemaga võrreldes peaaegu mingeid muutusi ja oma põhilist funktsiooni ehk kliimamuutuste tõrjumist see ei täida. Energeetikas nähakse keskkonnaaktivistide sõnul ette oluliselt suuremad heited kui riigi enda prognoos.
Keskkonnaühendused kutsuvad üles valitsust jätkama tervikliku kliimaseadusega
Eestimaa Looduse Fond ja Keskkonnaõiguse Keskus julgustavad valitsust edasi liikuma ühe tervikliku kliimaseaduse loomisega, mis tagaks selguse riigile, kodanikele ja ettevõtjatele. Kliimaseaduse tükeldamine nõrgendaks selle mõju.
Eesti suudaks heitmeid vähendada kiiremini kui praeguses kliimaseaduse eelnõus kirjas
Eesti vajab tugevat ja teaduspõhist kliimaseadust, mis ei võimaldaks juba antud lubadustest kergekäeliselt taganeda ning kuulaks teadlasi. Teadlaste aastakümneid kuulda olnud sõnumid on osutunud tõeks - meil on varasemast sagedasemad ja pikemalt kestvad kuumalained ning tugevamad tormid. Kliimamuutuste mõju süveneb, kui me ei tee kiireid ja kindlaid otsuseid, mis kaitsevad nii inimesi, loodust kui ka majandust.
VAATA JÄRELE: arutelu Riigikogus kliimamuutuste mõjude üle
Neljapäeval, 21. novembril toimus Riigikogus olulise tähtsusega riikliku küsimusena (OTRK) arutelu “Kliimamuutuste mõju Eesti õigusruumile ja majandusele”.
Madalad eesmärgid, suured riskid: Eesti kliimaseaduse hetkeseis
Kuidas me oleme siia jõudnud?
Vajadus Eestis kliimaseaduse loomiseks tõstatus 2021. aastal, mil sellise ettepaneku tegi Eesti suurim põlevkivitootja Viru Keemia Grupp. 2023. aasta alguses avaldas Keskkonnaõiguse Keskus Eesti kliimaseaduse perspektiivikuse analüüsi, milles järeldati, et Eesti vajab õigusselguse loomiseks ning mõjusaks kliimapoliitikaks eraldiseisvat kliimaseadust. Õiguslikul analüüsil põhinevas kampaanias rõhutas Eestimaa Looduse Fond, et Eesti vajab kliimaseadust, mis oleks tugev ja seega toetaks teaduspõhist, eesmärgistatud, juhitud, nõudlikku ja kaasavat kliimapoliitikat. Kuna seni on Eesti kliimapoliitika olnud killustunud erinevate arengukavade, programmide ja valdkondlike seaduste vahel, nähti vajadust raamseaduseks, mis sätestaks seaduses Eesti kliimaeesmärgid ja nendeni jõudmiseks vajalikud vahe-eesmärgid.
Kavandatava kliimaseaduse eesmärgid vajavad tõsist ümber vaatamist
Laura Vilbiks ERRis: majandus peaks mahtuma looduse piiresse, mitte vastupidi
Keskkonnaühendused: plaanitav kliimaseadus süvendab keskkonnakriisi
Avalik pöördumine: kliimakindla majanduse seadus kaevab auku loodusele, inimestele ja majandusele
Eesti Keskkonnaühenduste Koda ja Päästame Eesti Metsad MTÜ saatsid kliimaministrile pöördumise, milles avaldavad sügavat nördimust kliimaministeeriumi plaani üle nihutada kliimaseaduse fookus keskkonnahoiult majanduse arengule. Praeguse kava järgi eemalduks Eesti Pariisi kokkuleppega võetud kohustustest ning lükkaks kasvuhoonegaaside heitmete vähendamise järgmisesse kümnendisse. See süvendab kliimakriisi ning seab tõsisesse ohtu inimeste õiguse olla kaitstud kliimamuutuse mõjude eest. Pöördumises kutsutakse üles Kliimaministeeriumit jätkama seaduseelnõu koostamist kliimaseadusena.
Hans Markus Kalmer EPLis: unine kliimapoliitika on kulukas kliimapoliitika
Keskkonnaühendused: kliimaseadus peab toetuma teadusele
Kodanikuühendused: kliimaseadus peab saama teaduspõhine
Ligi 20 organisatsiooni saatsid kliimaministeeriumile pöördumise, milles toonitavad, et loodav kliimaseadus peab olema teaduspõhine. Selleks julgustatakse kliimaministeeriumit moodustama sõltumatut teadlastest koosnevat kogu. Lisaks kannustatakse täpsustama juba loodud kliimanõukogu mandaati ja tasakaalustama selle koosseisu nii, et see kannaks oluliste ühiskonnagruppide häält.
Keskkonnaühendused saatsid ettepanekud koalitsioonileppesse
Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) ja Fridays for Future Eesti saatsid valitsusläbirääkijaile soovitused, milles on luubi all kliimapoliitika, energeetika, metsanduse, põllumajanduse ning elurikkuse kaoga seonduvad olulised kitsaskohad. EKO toonitab, et riigieelarve iga kulutus peab toetama kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamist, sest keskkonnaeesmärkide täitmine hoiab ära suures mahus kulutusi teistes valdkondades.
Kliimanoored kutsuvad meeleavaldusele: Vajame head kliimaseadust!
Kokkuvõte erakondade kliimadebatist: erakonnad peavad tähtsaks rahva kaasamist ning teadlaste panust kliimapoliitikasse
VAATA JÄRELE: erakondade debatt kliimaseaduse üle
15. veebruaril toimus erakondade valimiste-eelne debatt, mille fookuses oli kliimaseadus. Enamik Eesti erakondi on enda valimisprogrammides välja käinud vajaduse kliimaseaduse järele ning Eesti on üks vähestest Euroopa riikidest, kus kliimaseadus veel puudub. Debatil uuriti erakondadelt, millist kliimaseadust Eestil vaja on ning milliseid samme erakonnad plaanivad, et Eesti kliimapoliitika oleks senisest edukamalt juhitud.
Hans Markus Kalmer ERRis: kliimaseadus peab olema nõudlik
Eesti kliimaseadus peab olema teaduspõhine ja nõudlik. Tuleb arvestada parimate olemasolevate teadmistega ja tagada, et keskkonna arvelt ei tehtaks järeleandmisi. Ambitsioonikatel eesmärkidel ei või lasta lahjeneda ega otsuseid teha tunde põhjal, kirjutab Eetsimaa Looduse Fondi kliimapoliitika ekspert Hans Markus Kalmer ERRi uudisteportaalis.
Mida ütlevad erakondade valimisprogrammid kliimaseaduse kohta?
Allpool väljavõtted erakondade valimisplatvormidest kliimaseaduse ja seonduva teemal:
Erakonnad arutavad debatil kliimaseaduse üle
Kolmapäeval, 15. veebruaril toimub Tallinnas erakondade valimiste-eelne kliimadebatt, mille fookuses on kliimaseadus. Debatti saab jälgida nii kohapeal kui ka veebis ERRi vahendusel. Kohapeal osalemiseks tuleb end registreerida SIIN.
Milline on tugev kliimaseadus?
Tugev kliimaseadus on teaduspõhine, eesmärgistatud, juhitud, nõudlik ja kaasav.
KUTSE: Erakondade kliimadebatt: kes otsustab Eestis, mis meie kliimaga saab?
Debati keskmes on kliimaseadus, mille vajadust on mitmed erakonnad oma valimisprogrammides kinnitanud. Paljudes riikides on see juba kehtestatud.
Kokkuvõte ümarlauast "Millist kliimaseadust Eesti vajab?"
Kärt Vaarmari Kuku raadios: kliimaseadus aitab tagada ka inimeste põhiõigusi
Piret Väinsalu Reporteritunnis kliimaseadusest
19. 01.2023 Reporteritund lahkas, kuidas erinevad huvid ühte seadusesse kirja panna ja kuidas üha rohkem võetaks arvesse säästvat arengut ja sotsiaalmajanduslikke aspekte?
Koos Eestimaa Looduse Fondi kliimaeksperdi Piret Väinsaluga arutlesid Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas ja Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Vivian Loonela. Intervjueeris Mirko Ojakivi.