Madalad eesmärgid, suured riskid: Eesti kliimaseaduse hetkeseis

Kuidas me oleme siia jõudnud?


Vajadus Eestis kliimaseaduse loomiseks tõstatus 2021. aastal, mil sellise ettepaneku tegi Eesti suurim põlevkivitootja Viru Keemia Grupp. 2023. aasta alguses avaldas Keskkonnaõiguse Keskus Eesti kliimaseaduse perspektiivikuse analüüsi, milles järeldati, et Eesti vajab õigusselguse loomiseks ning mõjusaks kliimapoliitikaks eraldiseisvat kliimaseadust. Õiguslikul analüüsil põhinevas kampaanias rõhutas Eestimaa Looduse Fond, et Eesti vajab kliimaseadust, mis oleks tugev ja seega toetaks teaduspõhist, eesmärgistatud, juhitud, nõudlikku ja kaasavat kliimapoliitikat. Kuna seni on Eesti kliimapoliitika olnud killustunud erinevate arengukavade, programmide ja valdkondlike seaduste vahel, nähti vajadust raamseaduseks, mis sätestaks seaduses Eesti kliimaeesmärgid ja nendeni jõudmiseks vajalikud vahe-eesmärgid.
Loe lisaks

Kavandatava kliimaseaduse eesmärgid vajavad tõsist ümber vaatamist

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO), Päästame Eesti Metsad MTÜ (PEM) ja Fridays for Future Eesti leiavad kliimaministeeriumile saadetud tagasisides, et plaanitav kliimakindla majanduse seadus lükkab kliimamuutustele hoogu juurde. Vastupidiselt eelnõus väljapakutule peab seadus tuginema faktil, et kliimamuutused on eksistentsiaalne oht inimühiskonnale, ning seadma eesmärgid, mis aitavad sellega toime tulla.
Loe lisaks

Keskkonnaühendused: plaanitav kliimaseadus süvendab keskkonnakriisi

Eesti Keskkonnaühenduste Koja (EKO) ja Päästame Eesti Metsad MTÜ (PEM) hinnangul lükkab täna avaldatud kliimakindla majanduse seaduse eelnõu Eesti kasvuhoonegaaside heitmete vähendamist edasi ja ei aita kaitsta inimesi süveneva kliimamuutuse mõjude eest. Eelnõu lubab põlevkiviõlitööstusel heitmeid suurendada pea poole võrra ning metsade üleraiel jätkuda, ent tarvis on võtta vastupidine suund.
Loe lisaks

Avalik pöördumine: kliimakindla majanduse seadus kaevab auku loodusele, inimestele ja majandusele

Eesti Keskkonnaühenduste Koda ja Päästame Eesti Metsad MTÜ saatsid kliimaministrile pöördumise, milles avaldavad sügavat nördimust kliimaministeeriumi plaani üle nihutada kliimaseaduse fookus keskkonnahoiult majanduse arengule. Praeguse kava järgi eemalduks Eesti Pariisi kokkuleppega võetud kohustustest ning lükkaks kasvuhoonegaaside heitmete vähendamise järgmisesse kümnendisse. See süvendab kliimakriisi ning seab tõsisesse ohtu inimeste õiguse olla kaitstud kliimamuutuse mõjude eest. Pöördumises kutsutakse üles Kliimaministeeriumit jätkama seaduseelnõu koostamist kliimaseadusena.

Loe lisaks

Hans Markus Kalmer EPLis: unine kliimapoliitika on kulukas kliimapoliitika

Eestimaa Looduse Fondi kliimaekspert Hans Markus Kalmer kirjutab Eesti Päevalehes, et unine kliimapoliitika on kulukas kliimapoliitika, sest tegutsematus toob kaasa trobikonna uusi kriise, mis samuti lahendamist vajavad. Ta toob näiteks Maailma Majandusfoorumil esitletud raporti prognoosi, mille järgi põhjustavad sagenevad loodusõnnetused kumulatiivselt 2050. aastaks peaaegu 15 miljonit surmajuhtumit ja 12,5 triljoni dollari suuruse majanduskahju.
Loe lisaks

Keskkonnaühendused: kliimaseadus peab toetuma teadusele

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) leiab, et kliimaseaduse eelnõu kokkupanekul tuleb lähtuda selgelt kirja pandud õiguspõhimõtetest, nagu näiteks teaduspõhisus, inimõiguste kaitse ja põlvkondadevaheline õiglus. Lisaks tõstab EKO esile avalikkuse sisukama kaasamise vajalikkust kliimaseaduse loomisel. 

Loe lisaks

Kodanikuühendused: kliimaseadus peab saama teaduspõhine

Ligi 20 organisatsiooni saatsid kliimaministeeriumile pöördumise, milles toonitavad, et loodav kliimaseadus peab olema teaduspõhine. Selleks julgustatakse kliimaministeeriumit moodustama sõltumatut teadlastest koosnevat kogu. Lisaks kannustatakse täpsustama juba loodud kliimanõukogu mandaati ja tasakaalustama selle koosseisu nii, et see kannaks oluliste ühiskonnagruppide häält.

Loe lisaks

Keskkonnaühendused saatsid ettepanekud koalitsioonileppesse

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) ja Fridays for Future Eesti saatsid valitsusläbirääkijaile soovitused, milles on luubi all kliimapoliitika, energeetika, metsanduse, põllumajanduse ning elurikkuse kaoga seonduvad olulised kitsaskohad. EKO toonitab, et riigieelarve iga kulutus peab toetama kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamist, sest keskkonnaeesmärkide täitmine hoiab ära suures mahus kulutusi teistes valdkondades.

Loe lisaks

Kokkuvõte erakondade kliimadebatist: erakonnad peavad tähtsaks rahva kaasamist ning teadlaste panust kliimapoliitikasse

Kliimaseadusele keskendunud erakondade kliimadebatt veebruari keskpaigas heitis valgust valimisprogrammides kirjas olevatele kliimaseaduse ning kliima-/rohepöörde ministrikoha loomise plaanide sisule. Olgugi, et suurem osa erakondadest tähtsustab nii teadust kui ka kaasamist ning õigusselgust ja kliimapoliitika juhtimisstruktuuri korrastamist, mille võimalik kliimaseadus kaasa tooks, jääb igaühe enda hinnata, kuivõrd konkreetse erakonna lähenemine Eesti kliimaeesmärkide saavutamisele kaasa aitab.
Loe lisaks

VAATA JÄRELE: erakondade debatt kliimaseaduse üle

15. veebruaril toimus erakondade valimiste-eelne debatt, mille fookuses oli kliimaseadus. Enamik Eesti erakondi on enda valimisprogrammides välja käinud vajaduse kliimaseaduse järele ning Eesti on üks vähestest Euroopa riikidest, kus kliimaseadus veel puudub. Debatil uuriti erakondadelt, millist kliimaseadust Eestil vaja on ning milliseid samme erakonnad plaanivad, et Eesti kliimapoliitika oleks senisest edukamalt juhitud.

Loe lisaks

Hans Markus Kalmer ERRis: kliimaseadus peab olema nõudlik

Eesti kliimaseadus peab olema teaduspõhine ja nõudlik. Tuleb arvestada parimate olemasolevate teadmistega ja tagada, et keskkonna arvelt ei tehtaks järeleandmisi. Ambitsioonikatel eesmärkidel ei või lasta lahjeneda ega otsuseid teha tunde põhjal, kirjutab Eetsimaa Looduse Fondi kliimapoliitika ekspert Hans Markus Kalmer ERRi uudisteportaalis.

Loe lisaks

Mida ütlevad erakondade valimisprogrammid kliimaseaduse kohta?

Enamik Eesti erakondi on enda valimisprogrammides välja käinud vajaduse kliimaseaduse järele ning Eesti on üks vähestest Euroopa riikidest, kus kliimaseadus veel puudub. 15. veebruaril toimuva erakondade kliimadebati “Kes otsustab Eestis, mis meie kliimast saab?”  keskmes on kliimaseadus. Uurime erakondadelt, millist kliimaseadust Eestil vaja on ning milliseid samme erakonnad plaanivad, et Eesti kliimapoliitika oleks senisest edukamalt juhitud. Debatti saab jälgida kohapeal ja veebis ERRi vahendusel. Kohapeal osalemiseks palume registreeruda SIIN.

Allpool väljavõtted erakondade valimisplatvormidest kliimaseaduse ja seonduva teemal:

Loe lisaks

Erakonnad arutavad debatil kliimaseaduse üle

Kolmapäeval, 15. veebruaril toimub Tallinnas erakondade valimiste-eelne kliimadebatt, mille fookuses on kliimaseadus. Debatti saab jälgida nii kohapeal kui ka veebis ERRi vahendusel. Kohapeal osalemiseks tuleb end registreerida SIIN. 

Loe lisaks

Kokkuvõte ümarlauast "Millist kliimaseadust Eesti vajab?"

25. jaanuaril toimus Tallinnas Energia avastuskeskuses kliimaseaduse-teemaline ümarlaud, kuhu kogunes ligi 30 erinevate huvirühmade esindajat. Ümarlaual keskenduti arutelule sellest, millist kliimaseadust Eesti vajab, milliseid komponente see võiks sisaldada ja kuidas hindavad erinevad osapooled kliimaseaduse vajalikkust. 

Loe lisaks

Piret Väinsalu Reporteritunnis kliimaseadusest

19. 01.2023 Reporteritund lahkas, kuidas erinevad huvid ühte seadusesse kirja panna ja kuidas üha rohkem võetaks arvesse säästvat arengut ja sotsiaalmajanduslikke aspekte?

Koos Eestimaa Looduse Fondi kliimaeksperdi Piret Väinsaluga arutlesid Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas ja Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Vivian Loonela. Intervjueeris Mirko Ojakivi.

Loe lisaks