Eestimaa Looduse Fond ja Keskkonnaõiguse Keskus julgustavad valitsust edasi liikuma ühe tervikliku kliimaseaduse loomisega, mis tagaks selguse riigile, kodanikele ja ettevõtjatele. Kliimaseaduse tükeldamine nõrgendaks selle mõju.
Eesti vajab tugevat ja teaduspõhist kliimaseadust, mis ei võimaldaks juba antud lubadustest kergekäeliselt taganeda ning kuulaks teadlasi. Teadlaste aastakümneid kuulda olnud sõnumid on osutunud tõeks - meil on varasemast sagedasemad ja pikemalt kestvad kuumalained ning tugevamad tormid. Kliimamuutuste mõju süveneb, kui me ei tee kiireid ja kindlaid otsuseid, mis kaitsevad nii inimesi, loodust kui ka majandust.
Neljapäeval, 21. novembril toimus Riigikogus olulise tähtsusega riikliku küsimusena (OTRK) arutelu “Kliimamuutuste mõju Eesti õigusruumile ja majandusele”.
Eesti Keskkonnaühenduste Koda ja Päästame Eesti Metsad MTÜ saatsid kliimaministrile pöördumise, milles avaldavad sügavat nördimust kliimaministeeriumi plaani üle nihutada kliimaseaduse fookus keskkonnahoiult majanduse arengule. Praeguse kava järgi eemalduks Eesti Pariisi kokkuleppega võetud kohustustest ning lükkaks kasvuhoonegaaside heitmete vähendamise järgmisesse kümnendisse. See süvendab kliimakriisi ning seab tõsisesse ohtu inimeste õiguse olla kaitstud kliimamuutuse mõjude eest. Pöördumises kutsutakse üles Kliimaministeeriumit jätkama seaduseelnõu koostamist kliimaseadusena.
Ligi 20 organisatsiooni saatsid kliimaministeeriumile pöördumise, milles toonitavad, et loodav kliimaseadus peab olema teaduspõhine. Selleks julgustatakse kliimaministeeriumit moodustama sõltumatut teadlastest koosnevat kogu. Lisaks kannustatakse täpsustama juba loodud kliimanõukogu mandaati ja tasakaalustama selle koosseisu nii, et see kannaks oluliste ühiskonnagruppide häält.
Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) ja Fridays for Future Eesti saatsid valitsusläbirääkijaile soovitused, milles on luubi all kliimapoliitika, energeetika, metsanduse, põllumajanduse ning elurikkuse kaoga seonduvad olulised kitsaskohad. EKO toonitab, et riigieelarve iga kulutus peab toetama kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamist, sest keskkonnaeesmärkide täitmine hoiab ära suures mahus kulutusi teistes valdkondades.
15. veebruaril toimus erakondade valimiste-eelne debatt, mille fookuses oli kliimaseadus. Enamik Eesti erakondi on enda valimisprogrammides välja käinud vajaduse kliimaseaduse järele ning Eesti on üks vähestest Euroopa riikidest, kus kliimaseadus veel puudub. Debatil uuriti erakondadelt, millist kliimaseadust Eestil vaja on ning milliseid samme erakonnad plaanivad, et Eesti kliimapoliitika oleks senisest edukamalt juhitud.
Eesti kliimaseadus peab olema teaduspõhine ja nõudlik. Tuleb arvestada parimate olemasolevate teadmistega ja tagada, et keskkonna arvelt ei tehtaks järeleandmisi. Ambitsioonikatel eesmärkidel ei või lasta lahjeneda ega otsuseid teha tunde põhjal, kirjutab Eetsimaa Looduse Fondi kliimapoliitika ekspert Hans Markus Kalmer ERRi uudisteportaalis.
Allpool väljavõtted erakondade valimisplatvormidest kliimaseaduse ja seonduva teemal:
Kolmapäeval, 15. veebruaril toimub Tallinnas erakondade valimiste-eelne kliimadebatt, mille fookuses on kliimaseadus. Debatti saab jälgida nii kohapeal kui ka veebis ERRi vahendusel. Kohapeal osalemiseks tuleb end registreerida SIIN.
Debati keskmes on kliimaseadus, mille vajadust on mitmed erakonnad oma valimisprogrammides kinnitanud. Paljudes riikides on see juba kehtestatud.
19. 01.2023 Reporteritund lahkas, kuidas erinevad huvid ühte seadusesse kirja panna ja kuidas üha rohkem võetaks arvesse säästvat arengut ja sotsiaalmajanduslikke aspekte?
Koos Eestimaa Looduse Fondi kliimaeksperdi Piret Väinsaluga arutlesid Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas ja Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Vivian Loonela. Intervjueeris Mirko Ojakivi.
