Kokkuvõte ümarlauast "Millist kliimaseadust Eesti vajab?"
Ümarlaud algas ettekannetega:
- Kuidas on kliimaseaduse lahendanud teised riigid? Triin Jäädmaa, Keskkonnaõiguse Keskus
- Kliimaseaduse vajalikkus, võimalik sisu, võtmeküsimused. Kärt Vaarmari, Keskkonnaõiguse Keskus
- Kliimaseadus- võimalus luua koht Eesti arengu uutele juhtpõhimõtetele. Viljar Kirikal, Viru Keemia Grupp
- Noorte vaade kliimaseadusele. Kertu Birgit Anton, Fridays for Future Eesti
- Kliimaseadusest keskkonnaministeeriumi vaatest. Kädi Ristkok, Keskkonnaministeerium
Ümarlaua teine pool oli pühendatud arutelule
Kohale tulnud huvirühmade esindajad olid ühel meelel, et Eesti kliimapoliitika vajab korrastamist, eesmärgid paika panemist ning üheks selleks lahenduseks võiks olla kliimaseadus. Kuigi kliimaseaduse ideed pooldati, jäid endiselt kõlama argumendid, et vaja on konkreetseid muudatusi ka üksikutes seadustes, kus tuleks konkreetselt meetmete või piirangute sisu kirja panna. Raamistiku paika panemine oli kõigi jaoks oluline. Samas toonitas mõne ettevõtte esindaja, et seadust ei pea ära ootama ning tegutseda on vaja juba täna.
Eriarvamused tekkisid ka Eesti ambitsioonikuse määramise osas - kas tuleks lähtuda Eesti mõistlikust panusest või peaks panus olema õiglane, nagu on ette nähtud Pariisi kliimaleppes.
Keemiatööstuse esindajad olid arvamusel, et kliimaseadusega peavad kaasas käima ka kompensatsioonimeetmed.
Lisaks tõstatus küsimus, kas eesmärkide kriteeriumiks saab olla ambitsiooni vähendamise põhimõte (no backsliding) või see läheb vastuollu riigikogu seadusandliku võimu funktsiooniga.
Pikem arutelu tekkis teema üle, kuidas tagada otsuste ja seaduse teaduspõhisus. Teadusnõukogude poolt ja vastu kõlas mitmeid argumente ja näiteks toodi varasemad kogemused koroonaaegse teadusnõukoguga ning metsanduse arengukava protsessiga. Siiski jagati laialdaselt arvamust, et teaduspõhised otsused peavad põhinema ka majandusteadlaste ja teiste sotsiaalteadlaste teadmistel, selmet arvestada vaid loodusteadlaste sisendiga.
Ühel meelel oldi ka kliimakogu loomise vajalikkuses.
Ümarlauda modereeris politoloog ja Poliitikaguru toimetaja Erik Moora.
Kokkuvõtte koostas ELFi kliimapoliitika ekspert Hans Markus Kalmer.
Loe lisaks:
- "Eesti kliimaseaduse perspektiivikuse analüüs" (Keskkonnaõiguse Keskus, 2023)
- teiste riikide kliimaseadustest: kliimaseadus.ee/kliimaseadus-mujal
Lisa kommentaar