Kokkuvõte ümarlauast "Millist kliimaseadust Eesti vajab?"

-
25. jaanuaril toimus Tallinnas Energia avastuskeskuses kliimaseaduse-teemaline ümarlaud, kuhu kogunes ligi 30 erinevate huvirühmade esindajat. Ümarlaual keskenduti arutelule sellest, millist kliimaseadust Eesti vajab, milliseid komponente see võiks sisaldada ja kuidas hindavad erinevad osapooled kliimaseaduse vajalikkust. 

Ümarlaud algas ettekannetega:




Ümarlaua teine pool oli pühendatud arutelule

Kohale tulnud huvirühmade esindajad olid ühel meelel, et Eesti kliimapoliitika vajab korrastamist, eesmärgid paika panemist ning üheks selleks lahenduseks võiks olla kliimaseadus. Kuigi kliimaseaduse ideed pooldati, jäid endiselt kõlama argumendid, et vaja on konkreetseid muudatusi ka üksikutes seadustes, kus tuleks konkreetselt meetmete või piirangute sisu kirja panna. Raamistiku paika panemine oli kõigi jaoks oluline. Samas toonitas mõne ettevõtte esindaja, et seadust ei pea ära ootama ning tegutseda on vaja juba täna.

Eriarvamused tekkisid ka Eesti ambitsioonikuse määramise osas - kas tuleks lähtuda Eesti mõistlikust panusest või peaks panus olema õiglane, nagu on ette nähtud Pariisi kliimaleppes.

Keemiatööstuse esindajad olid arvamusel, et kliimaseadusega peavad kaasas käima ka kompensatsioonimeetmed.

Lisaks tõstatus küsimus, kas eesmärkide kriteeriumiks saab olla ambitsiooni vähendamise põhimõte (no backsliding) või see läheb vastuollu riigikogu seadusandliku võimu funktsiooniga. 

Pikem arutelu tekkis teema üle, kuidas tagada otsuste ja seaduse teaduspõhisus. Teadusnõukogude poolt ja vastu kõlas mitmeid argumente ja näiteks toodi varasemad kogemused koroonaaegse teadusnõukoguga ning metsanduse arengukava protsessiga. Siiski jagati laialdaselt arvamust, et teaduspõhised otsused peavad põhinema ka majandusteadlaste ja teiste sotsiaalteadlaste teadmistel, selmet arvestada vaid loodusteadlaste sisendiga.

Ühel meelel oldi ka kliimakogu loomise vajalikkuses.

Ümarlauda modereeris politoloog ja Poliitikaguru toimetaja Erik Moora.

Kokkuvõtte koostas ELFi kliimapoliitika ekspert Hans Markus Kalmer.


Ümarlauda korraldas Eestimaa Looduse Fond ning selle toimumist toetas European Climate Foundation.


Loe lisaks:
  • "Eesti kliimaseaduse perspektiivikuse analüüs" (Keskkonnaõiguse Keskus, 2023)
  • teiste riikide kliimaseadustest: kliimaseadus.ee/kliimaseadus-mujal
Eelmine
Kärt Vaarmari Kuku raadios: kliimaseadus aitab tagada ka inimeste põhiõigusi
Järgmine
KUTSE: Erakondade kliimadebatt: kes otsustab Eestis, mis meie kliimaga saab?

Lisa kommentaar

Email again: