Kliimaneutraalsuse saavutamine ELis 2050. aastaks on ka Euroopa Roheleppe keskmes ning siduva kohustusena kirjas Euroopa kliimaseaduses. Viimast kõnealuse eelnõuga muudetaksegi. 2040 kliimaeesmärgi eelnõu plaanitakse vastu võtta kiirmenetluses, sest septembris kukub tähtaeg, mil EL peab esitama Pariisi kokkuleppe raames ÜROle oma 2035. aasta eesmärgi. Samal ajal on kiirmenetlus aga ohus, sest osa volinikke ja riike töötavad 2040 eesmärgi üle otsustamise edasi lükkamise suunal.

Kuidas see Eestit mõjutab?

Kuna eesmärgi peab saavutama EL tervikuna, siis Eestile see otsus otseselt kohustusi ei sea. Mõni liikmesriik võib heitmeid vähendada 90% võrra varem, mõni hiljem, vajalik on heitmete vähendamine liikmesriikide peale kokku 90%. Küll aga võib ELi-ülese eesmärgi seadmine suunata kohalikku kliimapoliitikat tugevamaks. Näiteks on Eesti kliimaseaduse protsessis seni olnud juttu 2040. aastaks heitmete vähendamisest 80%, mis on palju madalam kui kavandatav ELi eesmärk. Madalam protsent tähendab, et lükkame heitmete vähendamist edasi, ning vahetult enne 2050. aastat võib järsk vähendamine osutuda raskeks katsumuseks. Teadlaste sõnul ei tohiks heitmete vähendamist edasi lükata, sest iga atmosfääri lisanduv tonn kasvuhoonegaase kiirendab kliimamuutuseid. Selleks, et püsida globaalselt 1,5 kraadi temperatuuri tõusu piires, tuleks jälgida motot, et mida varem, seda parem.

Eelnõu peamine kitsaskoht on süsinikukrediidid

Peamiseks vaidlusobjektiks on Brüsselis olnud erandid ja järeleandmised, mida mitmed riigid nõuavad, et 90% eesmärki lihtsamini täita. Üheks kõige probleemsemaks on kujunenud ELi väliste süsinikukrediitide kasutamine. See tähendaks, et ELi riigid võiksid rahaliselt toetada heitmete vähendamist mõnes ELi-välises riigis - enamasti arengumaades - selle asemel, et vähendada süsinikujälge kodumaal. Sellist lahendust toetavad Saksamaa, Prantsusmaa ja Poola. Viimase lekkinud eelnõu järgi lubataks rahvusvaheliste süsinikukrediitide ostmist alates 2036. aastast ja need tohivad katta kuni 3% eesmärgist.

Teadlased ja keskkonnaühendused üle Euroopa on korduvalt hoiatanud, et väliste süsinikukrediitide kaasamine oleks libe tee, sest see annaks võimaluse küsitava kvaliteediga ja kohalikul tasandil negatiivset mõju omavatele krediitidele, mis võivad hõlmata ka inimõiguste rikkumisi. Eksperdid on leidnud, et süsinikukrediidid ei vasta tihti tegelikule heitmete vähendamisele, isegi kui vastav metoodika seda nõuab - hiljutine analüüs leidis, et krediite müüakse lausa 26 korda enam võrreldes tegeliku heitmete vähendamisega. Taoliste süsinikukrediitide lisamine tähendaks, et tegelikkuses vähendaks EL oma heitmeid vähem kui 90%.

90% heitmete vähendamise eesmärki oleks võimalik saavutada ka ELi siseselt, mida kinnitavad nii Euroopa Komisjoni mõjuhinnang kui ka ELi Kliimamuutuste Teadusnõukoja raport. Teadusnõukoda on tungivalt soovitanud võtta 2040. aasta eesmärgiks vähendada heitmeid liidusiseselt vähemalt 90-95%, sest see tooks suurima üldise kasu. Kliimameetmetele kulutatud raha kaaluks üles kokkuhoid, mis saavutatakse keskkonna- ja vara kahjustuste ärahoidmise, puhtama õhu ja tervema elanikkonna arvelt.

EList väljaspool saavutatud heitmete vähendamine peaks lisanduma ELi eesmärgile, mitte selles sisalduma. Madalama eesmärgi seadmine ohustaks Teadusnõukoja sõnul ELi edusamme kliimaneutraalsuse saavutamisel ning õõnestaks liidu jätkusuutlikkust, pikaajalist konkurentsivõimet ja energiajulgeolekut geopoliitilise ebakindluse ajal.

Kuidas ja millal eelnõust otsus saab?

Euroopa Liidu nõukogu ja Euroopa Parlament asuvad eelnõud menetlema kiirendatud tempos, et muudatus vastu võtta septembri keskpaigas. 

• ELF toetab Euroopa Komisjoni värsket heitmete vähendamise soovitust, ent peab seda miinimumiks (08.02.2024)
• Euroopa Komisjoni soovitus vähendada kasvuhoonegaaside heidet 90% 2040. aastaks (06.02.2024)
• Eesti poliitikakujundajad peavad EL-i 2040. aasta eesmärki adekvaatseks (ERR, 06.02.2024)
• ELI kliimamuutuste teadusnõukoja soovitus vähendada 2040. aastaks emissioone 90-95% (2023)