Kokkuvõte erakondade kliimadebatist: erakonnad peavad tähtsaks rahva kaasamist ning teadlaste panust kliimapoliitikasse
-
Kliimaseadusele keskendunud erakondade kliimadebatt veebruari keskpaigas heitis valgust valimisprogrammides kirjas olevatele kliimaseaduse ning kliima-/rohepöörde ministrikoha loomise plaanide sisule. Olgugi, et suurem osa erakondadest tähtsustab nii teadust kui ka kaasamist ning õigusselgust ja kliimapoliitika juhtimisstruktuuri korrastamist, mille võimalik kliimaseadus kaasa tooks, jääb igaühe enda hinnata, kuivõrd konkreetse erakonna lähenemine Eesti kliimaeesmärkide saavutamisele kaasa aitab.
Eestimaa Roheliste kaasjuht Marko Kaasik rõhutas, et teadlaste kaasamine sõltumatu teadusnõukogu tasandil on vajalik. Lisades, et teadusnõukogu tuleb sätestada kliimaseaduses ja vajalik on regulaarne aruandlus. Vahe-eesmärgid tuleks seada viie aastaste vahedega ning analoogselt Saksamaal kehtestatule. Tema hinnangul ei tohi majanduskasvu üle fetišeerida ning püüelda tuleks hoopis indikaatorite poole, nagu õnnelikkuse või inimarengu indeks. Roheliste hinnangul tuleks kliimaseaduse esimene versioon valmis saada juba sel aastal ja täiendatud versiooni tegemisel tuleb kaasata rahvakogu. Esimene kliimaseadus oleks sisult mõnelt teiselt riigilt kliimaseaduse üle võtmine ja selle modifitseerimine.
Sotsiaaldemokraatliku erakonna aseesimees, majandus- ja taristuminister Riina Sikkut toonitas alustuseks, et igasugune kliimaseadus on parem kui praegune olukord. Puhta looduskeskkonna ja kiirete otsuste tegemiseks on vajalik kliimaseadus. Tema hinnangul tuleb transpordisektoris olla nõudlikum. Ta lisas, et lõputult ei saa pugeda mõjuanalüüside taha. Tänaseks on siht teada ja selle suunas tuleb ka liikuda. Sikkut tõi välja, et rahva kaasamisel on võimalikud variandid kliimakogu, valdkondlikud ja piirkondlikud aruteluvormid. Sotsiaaldemokraadi arvates tuleb vastutus jagada iga ministeeriumi, omavalitsuse tasandil, et ei kujuneks olukorda, kus vastutus jääb ühe isiku kanda kuskil viimasel astmel. Kliimaministrit on siiski ka Eestil vaja. Kui tekib eesmärgist mahajäämus mõnes sektoris, tuleb sinna anda täiendavaid vahendeid juurde.
Keskerakondlane, endine keskkonnaminister Tõnis Mölder tõi välja, et kaasamine peab olema laiem, kuid seadus peab tekkima kohe, mistõttu ei saa oodata neli aastat rahvakogu tulemusi. Mölder leidis aga siiski, et rahvakogu idee väärib kaalumist. Tagasilangemise printsiibi rakendamise kommenteerimisel leidis keskerakondlane, et olukorda, kus üks valitsus lahjendaks eelmise seatud eesmärke, ei juhtu Eestis ühegi valitsusega. Mölder leidis, et kliimanõukogu loomine on vajalik ning kaasata tuleb teadlasi nii Eestist kui ka välismaalt. Keskerakondlase hinnangul on väär muuta regionaalministrist kliimaminister ja õigem oleks, kui vajaminev juhtimisstruktuur loodaks peaministri juurde.
Reformierakondlane, RK keskkonnakomisjoni ja ELAKi liige Yoko Alender tõi välja, et kliimaseadus nõuab, et valdkonniti tuleks vahe-eesmärgid läbi mudeldada. Alender pidas oluliseks välja tuua, et kliimaseaduse koostamisel tuleb rahvaga suhelda. Lisaks tõi reformierakondlane välja, et teadusnõukogu raportid ja aruandlus peavad olema ligipääsetavad ka tavakodanikele. Kliimaseaduse koostamisel peab olema tagatud ka regionaalne osalus, näiteks Võru-Setomaa või saarte näitel. Juhtimise osas tõi Alender välja, et igas ministeeriumis peab olema üks vastutaja. Eraldi ministri loomine võimaldab ära lahendada vastutuse võtmise küsimuse ja vajadusel ministri välja vahetada. Minister peab vastutama seaduste loomise ja nende täitmise jälgimise eest. Kui ettevõtted ei täida rohe suunda innovatsioonis, siis jäetakse nad toetustest ja hangetest ilma.
EKRE esindaja, RK ELAKi liige Anti Poolamets rääkis debatil, et Eesti on ammu juba normid ületanud ja praeguse kliimapoliitikaga tapame Eesti konkurentsivõimet. Kuigi Poolamets väljendas debati alguses negatiivset suhtumist kliimaseaduse vajalikkusse, lisas ta debati lõpus, et arutelu, kas Eesti vajab kliimaseadust või mitte, alles erakonnas käib. Poolametsa hinnangul on teadus keskseks teemaks, kuid teadlasi, nagu olid Anto Raukas või Endel Lippmaa teadusnõukogusse ei võetaks kahjuks. Probleem seisneb tema arvates selles, et kriitiliselt mõtlevaid teadlasi meedia ei kajasta.
Sotsiaaldemokraatliku erakonna aseesimees, majandus- ja taristuminister Riina Sikkut toonitas alustuseks, et igasugune kliimaseadus on parem kui praegune olukord. Puhta looduskeskkonna ja kiirete otsuste tegemiseks on vajalik kliimaseadus. Tema hinnangul tuleb transpordisektoris olla nõudlikum. Ta lisas, et lõputult ei saa pugeda mõjuanalüüside taha. Tänaseks on siht teada ja selle suunas tuleb ka liikuda. Sikkut tõi välja, et rahva kaasamisel on võimalikud variandid kliimakogu, valdkondlikud ja piirkondlikud aruteluvormid. Sotsiaaldemokraadi arvates tuleb vastutus jagada iga ministeeriumi, omavalitsuse tasandil, et ei kujuneks olukorda, kus vastutus jääb ühe isiku kanda kuskil viimasel astmel. Kliimaministrit on siiski ka Eestil vaja. Kui tekib eesmärgist mahajäämus mõnes sektoris, tuleb sinna anda täiendavaid vahendeid juurde.
Keskerakondlane, endine keskkonnaminister Tõnis Mölder tõi välja, et kaasamine peab olema laiem, kuid seadus peab tekkima kohe, mistõttu ei saa oodata neli aastat rahvakogu tulemusi. Mölder leidis aga siiski, et rahvakogu idee väärib kaalumist. Tagasilangemise printsiibi rakendamise kommenteerimisel leidis keskerakondlane, et olukorda, kus üks valitsus lahjendaks eelmise seatud eesmärke, ei juhtu Eestis ühegi valitsusega. Mölder leidis, et kliimanõukogu loomine on vajalik ning kaasata tuleb teadlasi nii Eestist kui ka välismaalt. Keskerakondlase hinnangul on väär muuta regionaalministrist kliimaminister ja õigem oleks, kui vajaminev juhtimisstruktuur loodaks peaministri juurde.
Reformierakondlane, RK keskkonnakomisjoni ja ELAKi liige Yoko Alender tõi välja, et kliimaseadus nõuab, et valdkonniti tuleks vahe-eesmärgid läbi mudeldada. Alender pidas oluliseks välja tuua, et kliimaseaduse koostamisel tuleb rahvaga suhelda. Lisaks tõi reformierakondlane välja, et teadusnõukogu raportid ja aruandlus peavad olema ligipääsetavad ka tavakodanikele. Kliimaseaduse koostamisel peab olema tagatud ka regionaalne osalus, näiteks Võru-Setomaa või saarte näitel. Juhtimise osas tõi Alender välja, et igas ministeeriumis peab olema üks vastutaja. Eraldi ministri loomine võimaldab ära lahendada vastutuse võtmise küsimuse ja vajadusel ministri välja vahetada. Minister peab vastutama seaduste loomise ja nende täitmise jälgimise eest. Kui ettevõtted ei täida rohe suunda innovatsioonis, siis jäetakse nad toetustest ja hangetest ilma.
EKRE esindaja, RK ELAKi liige Anti Poolamets rääkis debatil, et Eesti on ammu juba normid ületanud ja praeguse kliimapoliitikaga tapame Eesti konkurentsivõimet. Kuigi Poolamets väljendas debati alguses negatiivset suhtumist kliimaseaduse vajalikkusse, lisas ta debati lõpus, et arutelu, kas Eesti vajab kliimaseadust või mitte, alles erakonnas käib. Poolametsa hinnangul on teadus keskseks teemaks, kuid teadlasi, nagu olid Anto Raukas või Endel Lippmaa teadusnõukogusse ei võetaks kahjuks. Probleem seisneb tema arvates selles, et kriitiliselt mõtlevaid teadlasi meedia ei kajasta.
Parempoolsete esindaja Ando Eelmaa rääkis, et tänase seisuga valitseb Eestis teadmistelünk, sest pole tehtud piisavalt mõjuanalüüse. Ta tõi välja, et ilma majanduskasvuta kliimaeesmärke ei saavutata. Parempoolsete esindaja hinnangul on rahvaga oluline rääkida, kuid hääletusele midagi panna on liiga riskantne. Oluline on see, et teadlased annaksid poliitikutele ette stsenaariumid, mille alusel langetatakse otsused. Ando Eelmaa hinnangul pole uut ministrit kliimaküsimuste lahendamiseks vaja, kliimaminister ei tohiks omada võimu teiste ministrite üle. Mõistlikum oleks juhtimine panna majandusministeeriumile, sest rohepööre on uus majanduskasvu strateegia.
Isamaa esindaja Heiki Hepner märkis debatil, et täna võetakse kliimapoliitikas vastu otsuseid teadmata nende mõju/sisu, tuues näitena LULUCFi. Tema hinnangul oleksid 10 aastased vahe-eesmärgid optimaalsed. Hepner tõi välja, et täna otsustab Brüssel kõik sammud. Kliimaseaduse osas peab ta vajalikuks, et läbitaks sarnane debatt nagu EL ja NATO-ga liitudes.
Eesti 200 esindaja Züleyxa Izmailova tõi debati käigus välja mõtte, et rohepöörde tegemine on odavam kui selle mittetegemine. Tema hinnangul oleks viie aastane samm vahe-eesmärkide seadmisel üks lahendustest. Ka tagasilanguse printsiip ja noorte kaasamine on tema hinnangul õiged lähenemised. Eesti 200 esindaja hinnangul tuleb kaasata teadlasi ja näiteks neid, kes on IPCC paneelis. Izmailova hinnangul tuleks peaministri juurde luua vajalik struktuur ning eraldi ministriportfelli loomine on ebavajalik. Keskkonnaministeeriumile seda kohustust seada ei tuleks, sest tal on palju muid kohustusi (elurikkuse kaitsmine jne), täpne juhtimisstruktuur tuleks panna paika aga juba koalitsiooniläbirääkimiste käigus.
Debatti saab järele vaadata siit: https://youtu.be/mhhJOXzqKFc
Debati korraldas Eestimaa Looduse Fond (ELF), toetas Euroopa Kliimafond ECF.
Kokkuvõtte koostas ELFi kliimapoliitika ekspert Hans Markus Kalmer.
Isamaa esindaja Heiki Hepner märkis debatil, et täna võetakse kliimapoliitikas vastu otsuseid teadmata nende mõju/sisu, tuues näitena LULUCFi. Tema hinnangul oleksid 10 aastased vahe-eesmärgid optimaalsed. Hepner tõi välja, et täna otsustab Brüssel kõik sammud. Kliimaseaduse osas peab ta vajalikuks, et läbitaks sarnane debatt nagu EL ja NATO-ga liitudes.
Eesti 200 esindaja Züleyxa Izmailova tõi debati käigus välja mõtte, et rohepöörde tegemine on odavam kui selle mittetegemine. Tema hinnangul oleks viie aastane samm vahe-eesmärkide seadmisel üks lahendustest. Ka tagasilanguse printsiip ja noorte kaasamine on tema hinnangul õiged lähenemised. Eesti 200 esindaja hinnangul tuleb kaasata teadlasi ja näiteks neid, kes on IPCC paneelis. Izmailova hinnangul tuleks peaministri juurde luua vajalik struktuur ning eraldi ministriportfelli loomine on ebavajalik. Keskkonnaministeeriumile seda kohustust seada ei tuleks, sest tal on palju muid kohustusi (elurikkuse kaitsmine jne), täpne juhtimisstruktuur tuleks panna paika aga juba koalitsiooniläbirääkimiste käigus.
Debatti saab järele vaadata siit: https://youtu.be/mhhJOXzqKFc
Debati korraldas Eestimaa Looduse Fond (ELF), toetas Euroopa Kliimafond ECF.
Kokkuvõtte koostas ELFi kliimapoliitika ekspert Hans Markus Kalmer.
Lisa kommentaar