2021. a augustikuu seisuga oli maailmas kehtestatud 46 kliimaraamseadust. Mõned näited kliimaseadusest teistes riikides on toodud allpool. Pikemalt saab lugeda erinevate riikide kliimaseadustest näiteks siit või Keskkonnaõiguse Keskuse analüüsist (2023). Kliimaseaduste tekstid on leitavad rahvusvahelisest kliimaõigusaktide andmebaasist. Hea ülevaate Euroopa riikide kliimaseaduste seisust annab CAN Europe (Euroopa kliimavõrgustik) 2022. a raport “Climate Laws in Europe. Essential for achieving climate neutrality".

Saksamaa kliimaseadus (Klimaschutzgesetz (KSG) (inglise keeles) on kehtestatud 2019. a detsembris ning see jõustus 1. jaanuaril 2020.a. Kokkuvõtvalt on Saksa kliimaseadus üsna põhjalik (võrreldes nt Rootsi seadusega), pannes seaduse tasandil paika nii kliimaeesmärgid kui ka kliimaalase planeerimise korralduse: kliimaprogrammide koostamine ja sellega seotud aruandlus, ekspertnõukogu osalus otsuste tegemises. Mõne küsimuse täpsem reguleerimine on antud valitsuse pädevusse. Volitusnormidega on antud valitsusele õigus muuta näiteks iga-aastaseid sektoriaalseid süsinikueelarveid, samuti õigus kehtestada kohustusi KHG aruandluse jaoks andmete kogumiseks.

Lisaks kliimaeesmärkidele ning sektoripõhistele süsinikueelarvetele on Saksa kliimaseaduses reguleeritud mitmed muud küsimused, nagu näiteks vastutuse jaotus riigiasutuste vahel, loodud on kliimamuutuse ekspertnõukogu, valitsusele on pandud kohustus avaldada igal aastal kliimategevuste raport ning iga 2 aasta tagant heidete projektsioonide aruanne. Samuti peab Saksa kliimaseaduse järgi vastutav ministeerium pakkuma välja meetmete kiirprogrammi, kui selgub, et seatud eesmärke ei ole suudetud täita.

Iiri kliimaseadus (Climate Action and Low Carbon Development)  võeti vastu 2015. aastal ning täiendati oluliselt 2021. a seadusemuudatusega. Kliimaseaduses on pandud paika kliimaeesmärgid, kliimakavade koostamise ja edusammude seire raamistik, kohalike omavalitsuste ülesanded, sõltumatu teadusnõukogu roll ja printsiibid, millest avaliku võimu kandjad peavad oma otsustes juhinduma. Kliimaseadus käsitleb mh kliimamuutusega kohanemise aspekte.

Märgilisena näeb Iiri kliimaseadus ette süsinikueelarve kehtestamise, mis on kooskõlas Pariisi kliimaleppe ja rahvusvaheliste kohustustega. Süsinikueelarve tuleb kehtestada 5-aastaste perioodidena ning selliselt, et 2030. aastaks väheneks KHG heide 51%, võrreldes 2018. aastaga. Kaugem eesmärk on saavutada süsinikuneutraalsus 2050. aastaks. Süsinikueelarve ettepaneku teeb sõltumatu teadusnõukogu, kinnitab valitsus ning võtab vastu parlament. Valitsuse ülesanne on ka koostada tegevuskava, milles on määratud, kuidas süsinikueelarvet jagada sektorite vahel ning kui palju ühel või teisel sektoril tuleb panustada. Tegevuskava uuendatakse igal aastal. Iiri kliimaseadus kohustab iga avaliku võimu kandjat oma tegevuses arvesse võtma kõige uuemat riiklikku kliimategevuskava ning edendama kliimaeesmärkide saavutamist.

Rootsi kliimaseaduse (Klimatlag)  on Rootsi parlament Riksdag vastu võtnud 15. juunil 2017. aastal ning kinnitatud 22. juunil 2017. Seadus jõustus 1. jaanuaril 2018.

Rootsi kliimaseadus reguleerib valitsuse kliimapoliitikaalast tööd: millele see töö peaks keskenduma ning kuidas see peaks olema ellu viidud. Rootsi kliimaseadus kohustab valitsust juhinduma kliimapoliitika elluviimisel parlamendi vastu võetud pikaajalistest tähtajalistest heitkoguste eesmärkidest ning seadma vajadusel täiendavaid heitkoguste eesmärke nende pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks; esitama igal aastal koos riigieelarve eelnõuga kliimaraporti valitsuse kliimavaldkonna tegevuste kohta; koostama iga nelja aasta järel kliimapoliitika tegevuskava, mis kirjeldab, kuidas ta kavatseb oma kliimaeesmärgid ellu viia; tagama, et kliimapoliitika ja eelarvepoliitika eesmärgid oleksid omavahel kooskõlas.

Rootsi kliimaseaduses ei ole eraldi sätestatud kliimaeesmärke, vaid valitsusele on seatud kohustus juhinduda kliimapoliitika elluviimisel Riksdagi (parlamendi) vastu võetud pikaajalistest tähtajalistest heitkoguste eesmärkidest ning seada vajadusel täiendavaid heitkoguste eesmärke nende pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks.

Euroopa kliimaseadus ehk Euroopa kliimamäärus kehtib alates 2021. a juulist. See seab EL ülese kliimaneutraalsuse eesmärgi ning näeb ette siduva vahe-eesmärgi väljatöötamise aastaks 2040. Euroopa kliimamäärus näeb ette, et liikmesriikide kavandatud poliitikasuunad ja meetmed oleksid EL eesmärkidega kooskõlas.