Tutvu EKO kõikide ettepanekutega kliimaministeeriumile

Kaheksa aastat tagasi Pariisi leppele alla kirjutades tunnistas Eesti vajadust leevendada kliimamuutust parima saadaoleva teadusliku teadmise järgi. “Kliimaseadusega paika pandavad eesmärgid peavad olema kooskõlas Pariisi leppega. Selleks, et hoida kliimasoojenemine Pariisi leppes kokkulepitud 1,5C piirides, tuleb maailma kliimateadlaste sõnul  kasvuhoonegaaside heidet enim vähendada just lähiaastatel. Ühtlasi on heite vähendamiseks hädavajalik panna paika igale sektorile kohustuslikud eesmärgid, seal hulgas põlevkivi ja turba kaevandamise lõpptähtajad,” ütles Eestimaa Looduse Fondi kliimapoliitika ekspert Hans Markus Kalmer.

Keskkonnaühendused rõhutavad ka, et kõigi kliimameetmete peamine eesmärk peab olema inimõiguste kaitse. “Süvenevad kliimamuutused toovad kaasa aina tõsisemad tagajärjed inimestele ja riivavad nende põhiõiguseid, näiteks õigust elule, tervise kaitsele, omandile ja haridusele. Seaduse oluliseks eesmärgiks on tagada, et Eesti inimeste põhiõigused oleksid kaitstud. Sealjuures tuleb arvestada, et kõik põhiõigused on võrdselt tähtsad ning ettevõtlusvabaduse kaitse ei tohi ohustada teisi põhiõiguseid,” selgitas Keskkonnaõiguse Keskuse õigusekspert Kärt Vaarmari.

Teadlaste kaasamise kõrval tuleb pikaajaliste oluliste otsuste, nagu näiteks kliimaseadus, langetamisel laiemat avalikkust sisukalt kaasata kõikides otsustamisetappides.

Eesti Keskkonnaühenduste Koda ühendab ühteteistkümmet keskkonnaorganisatsiooni: Eestimaa Looduse Fond, Eesti Ornitoloogiaühing, Eesti Roheline Liikumine, Balti Keskkonnafoorum, Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitse Ühing “Sorex”, Läänerannik, Nõmme Tee Selts, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus, Pärandkoosluste Kaitse Ühing, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering, Keskkonnaõiguse Keskus. Fridays For Future Eesti ühendab aktiivseid noori, kes tegelevad igapäevaselt kliimamuutuste leevendamisega.