Keskkonnaõiguse Keskuse (KÕK) koostatud analüüs “Eesti kliimaseaduse perspektiivikus” toob välja, et Eesti praegune kliimaalane õiguslik regulatsioon on hektiline ning ebapiisav riigi kliimaeesmärkide saavutamiseks. Analüüsi üks autoreist KÕKi õigusekspert Kärt Vaarmari selgitas, et Eesti kliimaeesmärgid on kirjas mitmes erinevas dokumendis, mis on sageli ka omavahel vastuolus või sisult vananenud. "Selge ei ole, kes vastutab kliimaeesmärkide täitmise eest ning puudub üldine kliimapoliitika juhtimisstruktuur. Sellises ebaselges olukorras on kliimaeesmärkide saavutamist Eestis õiguslikult äärmiselt keeruline tagada. Mitmete riikide kogemus, mida uurisime analüüsi koostades, annab alust järeldada, et sisukas kliimaseadus võimaldaks luua tervikliku pildi kliimapoliitikast ning lisaks kindlust ja selgust nii otsustajatele, kodanikele kui ka ettevõtjatele,” täpsustas Vaarmari.

Analüüsist selgub, et mõjusa kliimaseaduse keskmes peaksid olema selgelt määratletud kliimaeesmärgid. Lisaks rõhutab analüüs teaduspõhisuse, vastutuse ning ülesannete jaotamise tähtsust. “Kliimakriisi leevendamiseks on hädavajalik tugev, ent samas paindlik seadusandlik raamistik. Tugev on kliimaseadus juhul, kui see tugineb teadusele, on nõudlik ehk sisaldab kliimaeesmärkide ambitsiooni vähendamise keeldu, kuid samas võimaldab piisavalt kiiresti ambitsiooni tõsta, kui selgub, et meie tegevus ei ole piisav Pariisi leppes püüdluseks võetud 1,5 kraadi piiridesse jäämiseks. Seadus peaks ütlema, kuidas jaotub riigiasutuste vastutus eesmärkide täitmise eest ning kuidas kaasatakse avalikkust kliimapoliitika kujundamisse,” sõnas Eestimaa Looduse Fondi kliimaekspert Piret Väinsalu.

Analüüsi tulemused on mõeldud kasutamiseks edasiste kliimaseaduse teemaliste arutelude ja võimalike õigusloomeprotsesside ühe alusmaterjalina Eestis. Analüüsi Eesti kliimaseaduse perspektiivikusest tellis KÕKilt Eestimaa Looduse Fond, et saada vastus küsimusele, kas ja millisel kujul oleks Eesti kliimapoliitika reguleerimisel kasu kliimaseadusest.