Teaduspõhisus tuleneb Pariisi kliimaleppest, mis nõuab, et kliimaotsuseid tehakse tuginedes parimatele kättesaadavatele teaduslikele andmetele. Tugev kliimaseadus peab selle tagama, luues näiteks teadlastest koosneva kogu, kes nõustab, jälgib ja/või edendab kliimaeesmärkidega seonduvat dialoogi. Kui tihtipeale koostavad kliimaeesmärkide täitmise aruandeid valitsused, siis näiteks Iirimaal, Hollandis, Taanis ja Prantsusmaal koostab neid sõltumatu teadusnõukogu, kes esitab need valitsusele. Valitsusel on kohustus teadusnõukogu aruandele vastata ja vajadusel selgitusi jagada.

Eesmärgistatus tähendab seda, et tugevas kliimaseaduses peavad olema numbriliselt määratud lühi- ja pikaajalised kliimaeesmärgid, nt kasvuhoonegaaside heitmete vähendamise eesmärgid aastateks 2030 ja 2050. Et teekond kliimaneutraalsuseni jõudmiseks oleks selge, tuleb seada ka vahe-eesmärgid. Pikaajaliste eesmärkide ja vahe-eesmärkide ning rahvusvaheliste, ELi ja riigisiseste eesmärkide omavahelise kooskõla tagamiseks on oluline, et kliimaseaduses või selle rakendusaktides/kavades sätestatud eesmärke vaadatakse piisava regulaarsusega üle, soovitatavalt igal aastal ning sõltumatu teadusnõukogu poolt või abiga.

Juhitud kliimaseaduse mõttes tähendab, et tugev kliimaseadus peab sisaldama vastutuse ja ülesannete selget jaotust riigiasutuste vahel. Teiste riikide praktikas on enamasti vastutajaks määratud mõni ministeerium, ent on ka mindud täpsemaks ja nimetatud on täpne ministeeriumi osakond, minister vm konkreetne ametikoht. Nt vastutab Hollandi Majandus- ja Kliimaministeerium 10-aastaste kliimaplaanide koostamise eest. Mõistlik on kliimakaitse planeerimiseks vajalikud strateegia või plaani osad riigiasutuste vahel laiali jagada, näiteks majandussektorite kaupa. Selguse huvides võib olla hea määratleda ka kohalike omavalitsuste rollid nagu on tehtud nt Iirimaa kliimaseaduses.

Nõudlik - tugev kliimaseadus peab sisaldama kliimaeesmärkide ambitsiooni vähendamise keeldu (ingl k no backsliding) ning samas olema paindlik, et eesmärke vajadusel piisavalt kiiresti ambitsioonikamaks muuta. Ambitsiooni vähendamise keeld on sätestatud näiteks Taani, Hispaania ja Saksa kliimaseaduses. Kliimaseadus peab tagama, et valitsus ja avalikkus ei heidaks kliimateemat kõrvale, kui tekivad lühiajalised konkureerivad prioriteedid.

Kaasav tähendab, et tugev kliimaseadus peab sisaldama avalikkuse kaasamise nõudeid, kus on kirjas mh millistesse protsessidesse ja kuidas tuleb kaasata avalikkust. Sellised nõuded on kirjas nt Soome, Saksamaa, Hispaania, Iiri, Taani ja Prantsusmaa kliimaseadustes. Mitmed riigid (nt Prantsusmaa, Suurbritannia, Iirimaa) kasutavad või on kasutanud avalikkuse kaasamiseks kliimateemalisi rahvakogusid ehk kliimakogusid. Näiteks Šotimaal on kliimaseaduses kirjas regulaarse kliimakogu toimumine, mis seirab seaduse ellu viimist ja annab soovitusi kliimameetmete osas. On riike, kus avalikkuse kaasamise ülesanne on pandud teadusnõukogule, nagu näiteks Rootsis, Suurbritannias, Taanis.